Koertekross on üks mega äge spordiala, mis hoiab nii mind kui ka minu koera heas vormis🐶
Siis kui MAXí endale sain olid mul mõtted juba jooksude peale kuid siis lihtsalt metsajooksude peal aga kui kuidagi see koertekrossi info minuni jõudis 💭ju siis pidi nii minema.
Esimene koertekross, millest plaanisime osa võtta toimus Jõulumäel ning distantsi pikkuseks oli 5km. See ei ole küll eriti pikk distants kuid tempojooksuks parajalt paras distants. 5km jooks on ikka selline, mille jaoks tuleb ka trenni teha, nii minu enda kui ka koera vaatepunktist. Tegelikult oleme Maxiga koguaeg jooksmas käinud aga pigem sellised pühapäeva jooksjad olnud, vähemalt MAX🐶
Soetasime korralikud jooksurakmed, et saaks hands free joosta ja oii kui hea on niimoodi jooksmas käia. Maxiga tavalises tempos joostes on mu kilomeetri aeg nii 40 sekundit kiirem. Kuid siin tuleb olla tähelepanelik, et ei laseks koeral ennast esimestel kordadel kohe ribadeks joosta ehk sina pead olema tempokontrollija. Muidu juhtub see, et jooksete esimesed kilomeetrid täiega ning siis on koeral keel vestil ja endal kops koos, lihased piimahapet täis.
Meie trennikava nägi ette, et me nädalas vähemalt kaks korda käisime koos jooksmas ja alati 5 km või rohkem, eesmärgiga kasvatada vastupidavust ja jõudlust, et hiljem kiiremini joosta. Lisaks jooksudele käime ka niisama jalutamas🚶♀️🏃♀️🐶
Meie esimesel võistluspäeval…mul oli ikka pulss tunduvalt kõrgem võistlustpaigale kohale jõudes. Kui MAXi autost välja võtsime, läksime ringi jalutama, et ta tutvuks olukorraga ja et kõik need teised 65 koera, kes seal ringi liikusid, näeks neid. Ringi jalutades nägime ühte valget amstaffi veel🐶, ülejäänud koerad olid: husky, malamuut, linnukoerad, kollid, jne.
Registreerimisele pidi minema koeraga, sest kontrolliti koera kiipi ja passi. Koertekrossil osalemiseks peab olema koer kiibistatud ja vaktsineeritud, koer peab olema 12 kuud vana. Peale kontrolli sai Max mitu pakki maiuseid, mina sooduskuponge ja jooksunumbri 𝟔𝟏.
Enne kella 10.00 hakkasime stardikoridori poole suunduma, sest kell 10.00 oli start. Stardikoridoris jaotati, nii et paaritu number seisis vasakul ja paaris number paremal ning võistlejaid eraldas väike võrkaed. Paarilised lasti koos ehk ühisstardina ja paaride vahel oli 10 sekuniline vahe, millal lasti järgmine paar rajale.
Meie stardist Max veel aru ei saanud, sest algul tahtis tagasi minna ja siis tahtis rajalt minema minna, ta ei saanud aru, et peame otse jooksma. Eks see rada oli ka uus, nii palju segavaid faktoreid – pea otsas laiali:) Ütlen ausalt, et esimesed kilomeetrid ta ei saanud üldse aru, et miks me nii paljude koertega koos jookseme, peale selle, ta veel mõnda koera pelgas ega tahtnud mõõdagi joosta. See mõõda jooksmine oli ka ettevõtmine, et me saaks raja kõrvalt teisest koerast mõõda ikka. Lõpuks saime oma jooksurütmi sisse ning kulgesime mõõda seda looklevat männikut, kus vahelduva eduga oli pinnaks LIIV⏳
Kui hakkasime finishisse jõudma siis ta kuulis, kuidas tema nime hüüti (mina seda kohe ei kuulnud, video pealt kuulsin hiljem) siis ta jooksis ikka mind tõmmates üle finishi joone. Finishis saime medali kaela, mina pudel witamin well vett ja koertele olid kohe pandud kausid, et nad saaks peale jooksu vee lonksu võtta. Ning sellega meie esimene koertekross lõppeski.