Tipust Topini on jooks Munamäelt mereni, ehk tipust topini🏃♀️ Kogu teekond on 351 kilomeetrit pikk, mis läbitakse kogu võistkonnaga teatejooksuna, kus teatepulgaks on GPS süsteem, millega saab jälgida lives, kus Eesti piirkonnas parajasti konkreetne tiim asub. Ehk kodused kaasaelajad saavad ka kaasa elada🧭
Kui oli sooviavalduse esitamise aeg, et kes soovib osa võtta sellest megaägedast üritusest siis panin ennast kirja, ilma pikema läbi mõtlemiseta. Kuna minul oli see esimene kord, mil võtsin antud üritusest osa siis oma kilomeetri ajaks panin 6.30-7 min/km. Ma ei teadnud kui pika distantsi ma saan ja kas ma jaksan joosta kolm pikka vahetust, rääkimata sellest, et ega magada klassikaliselt eriti ei saa, söömine on siis kui jõuad kusagil käia jne. Parem võtta targalt kui panna hullu ja peale esimest distantsi paluda vahetust.
Otpeääle jõudsime reede õhtule, et laupäevaseks hommikuks stardis olla ja seda kindlasti puhanuna ja sööduna. Enne magama minemikut sai Spa´d külastatud, basseinis olla, mõelda, mis tunne oleks triatlonit teha ja siis said aru, et see tunne pole ikka see, ei taha🙂↔️. Õhtusöögiks sai valitud endale, no mis siis ikka kui üks suur burger ja bataadifriikad🍔. Sööma ju peab. Oli tunne, et oled justkui oma suure tiimiga spordilaagris aga toit oli erilisem kui kunagi spordilaagrites. Õnneks mul magama jäämisega probleeme pole, nii kui pea patja puudutab, olen sekundiga unenägudes.
Hommikul oli äratuskell kell 6.00 sest startisime peale 7 hotellist ning enne seda tuli korralik hommikusöök süüa. Tiim kuhu kuulusin, meie jooksime esimest vahetust ehk meie esimene jooksja startis 8.15🕰️ Kuid enne starti on ka olulised toimingud vaja teha, nimelt üks suur ühispilt siis tiimi pildid siis väikesed ägedad klipid sotsiaalmeediasse ja nendega läheb ikka aega ja uusi korduseid, et saada see hea produkt kätte.
Kui esimene jppksja stardib siis terve tema tiim läheb saatjaautosse, et siis terve tee ilusti, kogu distants kaasa sõita. Et miks? Et olla jooksjale ergutuseks, toeks ja joogipoisiks kaasas, see on nii oluline, kui sul on mega äge tiim, kes hoiab vibe üleval, laulab tee ääres kaasa ja hoolib sinust kui sportlasest. Seega jah, nii Saaremaa SunrRun´l kui ka Tipust Topini jooksul saateauto sõidab kaasa, on sulle toeks kõik need distanstid, mida keegi jookseb.
Minu distantsks kokku oli ca 27 km ainult ja mul on väga hea meel, et mulle ostusid just minu distantsid aga sellest hiljem.
Me jooksime vahetustes kolme kaupa, üksi vast oleks väga igav olnud joosta kõiki vahetusi. Kuna mul sellistes jooksudes üksi vahetuste jooksmise kogemus puudub siis ei oska seda ka täpsemalt kommenteerida aga koos on ikka toetavam. Tempo oli meil hea, selline mis mind otseselt läbi ei võtnud. Proovisin kella järgi joosta aga kuna see tempo oli minu tegelikust tempost veitsa madalam siis pidin ikka keskenduma, et oleksin õiges tempos ja see ühekorra tekitas olukorra, kus ikka hakkas pistma.
Kui keegi ütleb, et Eestis ei ole mägesid siis ma soovitan talle minna jooksma, kas Kõrvemaa metsadess või Lõuna Eestisse, seal saad tunda, et midagi meil siin Eestis ikka on. Esimene vahetus oli meil selline tasakaalukas, mõned tõusud, mõned langused. Oli selline kruiisiv jooksmina aga väga soe oli ikka. Jooksudel ja üldse trennides on minu nõrkuseks see, et ma ei taha vett juua, tean, et peab aga ma ei taha. See ajab rütmi sassi, hakkab pistma ja no kõike, mida veel mõelda. Ja kuuma ilmaga joostes kui kallad ennast veega üle, ilmuvad need suured parmud, kes sinust tüki välja hammustavad. Kuid nii nagu jalkaplatsil olen jooksudel hakanud suud loputama ehk võtan lonksu ja sülitan välja, alla ei neela ja see töötab minu jaoks. Pildil kus väike poiss pakub joogitopsi siis sa ei saa ju keelduda, isegi kui ei taha, võtad selle vastu, sest nii näitad spordimehelikust (naiselikkust) ja see võib seda väikest inimiest tohutult insipireerida.
Öine vahetus oli ka omamoodi huvitav🌙 Kõikidel jooksjatel pidi olema helkurvest, hekurtrakse ei tohtinud olla ja kindlasti pidi olema pea taskulamp, ees valge tuli ja taga punane tuli ning kui jooksjate sattusid pikal sirgel rivis jooksma siis olid nagu jaaniussikesed tee ääres, vaade oli kena. Meie vahetuse jooksu ajal ei kohanud me ühtegi liiklushuligaani, kes sooviks meile napikaid teha või hullematki, kaasliklejad oli väga viisakad. Küll lasi meile rong tuutu, sireenidega tervitati ja tõsteti lihtsalt käppa.
Ühel ööl saime magada ka, spordikeskuses ja nii 2,5 tundi voodis magada, ülejäänud aja olid üleval või kui oli võimalust siis bussis vajus silm korra kinna aga see oli hetk, väga väärtuslik hetk, kus sa lihtsalt vajusid ära. Kui keegi mõtleb, et uuu päris hull värk, nii kaua üleval ka koguaeg suhteliselt aktiivne siis algul ma ka mõtlesin, et ma ei jaksa aga tegelikult jasad küll, see adrenaliin ja melu ja kõik mis sellega kaasneb, see hoiab sind erksana ja sa tahad sellest osa olla!
Kui me alustasime jooksu laupäeva hommikul 8.15 Munamäelt siis eesmärgiks oli jõuda pühapäeva õhtuks Tallinna Piritale ja seda me ka tegime. Piritale me jõudsime peale 20.00. Kogusime kogu meie suure meeskonna kokku ja sammusime staadionile, kus oli jooksu finish🥇. Staadionil oli nii öelda pidulik lõpetamine, erugtus- ja tunnustussõnad ning soe söök.
WHEN YOUR LEGS GET TIRED,
RUN WITH YOUR HEART♥️