Kui sa teed sporti ja veel võistlussporti siis vabad nädalavahetused on sul ainult talve poole ja kui suvel liigapaus on. Aga usu mind, kui on liigast paus siis sa booked sinna mõne teise võistluse või rahvaspordiürituse, millest muidu ei saa osa võtta📆
Kui ma põhikoolis käisin siis ei olnud jalgpallivõistlusi nii järjepidevalt, eks aeg oli ka teine 🦕 (emotikon ütleb rohkem kui tuhat sõna). Olid kas koolide, valdade või maakondade vahelised turniirid.
Maakondade vahelistest turniiridest on kõige enam meeldejäävam olnud Snickers Cup. 2002 me ehk siis Emmaste Põhikooli tüdrukud võitsid tüdrukute arvestuses selle turniiri ära, 🥇koosseisus: Kersti Klee, Jaanika Küttim, Liis Põder, Reeta Pere, Pilleriin Pahk, Heli Kirs, Marit Leisberg; treener Egon Tintse. Enne võidukat turniiri lõppu käisime me ikka mitmed aastad sellel turniiril ja mäletan, et alati me saime üheks auhinna nänniks ka Snickersi shokolaad, karbi täie per mängija. Isu sai kenasti täis söödud ja siiamaani ma ei osta Snickersit ega kipu seda ka sööma. Praegu kui kirjutan seda siis nii uskumatu, et see toimus 23 aastat tagasi ja mälestused ning emotsioonid on käega katsutavad.
Vahepeal kui jalgpallivõistlusi mul ei olnud, sest polnud ka tiimi. Tiimi polnud sest tüdrukud kadusid ära ja ega uusi eriti peale ei tulnud ja jalgpall ei olnud nii globaalne Eesti mõistes, rääkimata tüdrukute jalgpallist. Seega käisin poistega trennis, käisin sest mulle meeldis jalkat mängida ja keegi ei pidanud mind kiitma, eriliselt kohtlema või mu vanemad mind motiveerima raha vms tehniliste vidinatega, käisin ise omast tahtest.
🏇Käisin ka ratsutamisvõistlustel, olen sellega paralleelselt koos jalkaga tegelenud ehk siis aastast 95/96. Ratsutamisvõistlused olid nii Hiiumaal kui ka mandrimaa peal. Kõige kaugemal käisime vist Vidrikel ehk Otepää kant. Ratsutamises oli minu alaks kihutamine hobusega, oii neid aegu ja siiamaani tahaks kihutada aga pole sellist hobust, veel…
Jalka hooajalised võistlused tulid uuesti 2012, enne seda olid nipet-näpet turniirid, kohalikud võistlused, mõni saalturniir. Kuid 2012 me hakkasime Valgu poistega mängima Rahvaliigat ja sellel esimesel aastal oli meie maakonnas väga palju võistkondasid, meie maakonna kohta. Kuna tuli mängida kodus ja võõrsil süsteemil siis praktiliselt hakkasid nädalavahetused jälle kinni olema. Mängud algasid pigem soojema kevade poole ja viimane mäng oli nii september/oktoober. Siin hea artikkel: Üks äge artikkel meist
Aja möödudes tuli lõpuks minu ellu ka 2013 aastal naiste esiliiga. Hakkasin mängima FC Kuressaare alt. Just, elasin Hiiumaal aga mängisin Saaremaa tiimi alt. Ma isegi käisin Hiiumaalt Saaremaale trennis. Ja teate, kui imelik oli mängida esimest korda üle pika-pika aja naiste/tüdrukutega. Ma ei ütle seda paha pärast aga nii lihtsalt oli…Nagu arvata võib siis jälle kõik nädalavehtused peaaegu kinni, võistlused kodus (Saaremaal), võistlused kusagil kaugel-kaugel ehk seal Narva poole. Kuna võistkond startis ju Kuressaarest siis ma läksin eelneval päeval Saaremaale, kusagil, kellegi juures sain ikka ööbida ja siis startisime mängule. Logistiliselt ma poleks jõudnud ega saanud, nii et lähen Hiiumaalt ja saan tiimiga kokku kusagil Eesti peal ehk siis tuligi seigelda seljakott seljas. Okei, ühekorra läksin Hiiumaalt Tallinnasse lennukiga, et tiimiga kokku saada ja siis mängule minna, enda elu superstaar⭐️
Mingi hetk prooviti käima lükata ka Hiiumaa naiste rahvaliigat ja see toimiski. Osales vist kolm võistkonda, Valgu tiim oli üks neist ja siis oli Kärdla tiima ja kolmandat enam ei mäleta…
Hiljem vahetasin ka klubi ja hakkasin mängima Viljandi JK Tulevikus. Logistiliselt jälle väga-väga keeruline aga tahtsin ja sain, sest siis hakkasin ka mängima meistrliigat ehk võiksin justkui öelda, et olen ka olnud profijalgpallur aga ilma palgata😅
Mul on olnud äärmiselt head tööandjad, kes on võimaldanud ja lubanud mul käia võistlustel ja turniiridel ja see on minu jaoks üks suurimaid väärtuseid tööandja koha pealt, aitäh Teile 🤩
Ja minu viimane teine klubi on ja oli, on Nõmme Kalju FC. Nõmme Kalju naiskonnaga mängisin ka mitmeid aastaid, nii saalijalkat, rannajalkat kui ka meistriliigat. Pean tõdema, et mida aeg edasi seda rohkem hakkas mulle saalijalka meeldima võibolla vanusest, seal ei pidanud nii palju jooksma.
Kuid see oli ainult minu enda isiklikud võistluste nädalavehetused. Sellel lisandusid veel treeneritöö nädalavahetuste turniirid. Et oma vabaaega mitte raisku lasta, lõin Jaanika 
Jalgpallikooli ehk JJK, et pakkuda kohalikele lastele ja ka enda lastele võimalust trenni teha koos teiste lastega, kellele meeldib sport ja jalgpall. JJK lastega käisin ka turniiridel, et pakkuda lastele võistlus kogemust, nagu näha ei need nädalavahetused tühjad seisad.
Kuid kui JJK aeg sai läbi ja Grgeor hakkas FC Flora trennis käima, rõhutan, et sellel hetkel elasin Hiiumaal veel, siis siit lisandusid meile veel turniire, võistluseid, ühisüritusi klubiga, maskotipoisiks olemine, jne.
Kindlasti tasub siin ära märkida, et võistlused olid üks väike osa kogu sellest elust, sest võistlustele eelnesid erinevad treeningud nii mulle endale isiklikult kui ka treeneritöö treeningud.
Kes naudib protsessi, see ka saab! ⌛️