Neljapäevakud-Hiiumaalt FC Florasse trenni

 

Kõlab natukene uskumatult või kuidas… Kui nüüd tagasi vaadata siis tundub endalegi uskumatu🫣

Esimesed trennid Tallinnas, Gregor 5 aastane
Esimesed trennid Tallinnas, Gregor 5 aastane

Sõitsime Gregoriga Hiiumaalt Tallinnas FC Flora jalkatrenni, peale trenni tagasi Hiiumaale

Aga alustama siis algusest📝 

Kuid miks ma tahtsin ründajale teist klubi, treenerit? Kõik, kes on oma lastele treenerid või õpetajad olnud siis nemad kindlasti teavad vastust- enda lapsega on trennis keerulisem, sest ta justkui arvab, et tal on rohkem õiguseid/boonuseid.

Seega lahenduseks oli leida uus klubi. Tegin uurimistööd, et leida enda kriteeriumitele vastav klubi. Valikutes oli lõpuks #NKFC, FC FLORA ja PJK. Kõik kolm klubi olid atraktiivsed kuid valiku tegemine oli suhteliselt lihtne: üks klubi jäi logistiliselt liiga keeruliseks, ühele klubile saatsin kirja, kolmandas klubis oli minu enda treener ja õpetaja treenerina tööl. Ja nii me FC FLORA’sse sattusimegi.

 

Turniiril, Gregor ja Kristofer

Uus klubi meeldis meile mõlemale, väga. Väikseid jalkapoisse oli nii palju. Igas trennis oli nii palju vanemaid platsi ääres vaatamas, selline teine vibe võrreldes väiksema kohaga. Poisid tahtsid väga trenni teha, mängida, olla paremad kui olid eelmises trennis, koguaeg oli millegi poole püüelda, mis on väga hea, et väikesest peale õpivad lapsed olema paremad ja keskendumad. see ühtsuse tunne, mis tekkis väikeste jalkaässade tiimis, seda oli nii äge vaadata💚🤍

Üks esimesi karikaid FC Flora särgis

Kuid tulles tagasi nendele pikkadele sõitudele siis need olid meil hàsti organiseeritud. Peale laeva pealt maha sõitmist oli kokkuleppeks see, et Gregor jääb magama. Polnud mitte mingisugust vaidlemist ega valikuvõimalust siin, nii oli ja nii pidi olema. Õnneks see sobis hästi, sest nii kui laeva pealt maha olime sõitnud, oli Gregoril silm kinni. Ja üles ärkamie oli täpselt Laagri piirile jõudes. 

Mäletan seda, et trenni oli soovitatav jõuda 15 minuti varem kohale ja igakord püüdsime seda reeglit järgida. Kes Tallinna liiklust teab siis see oskab teada, et millised ummikud on peale tööpäeva lõppu. Siis istud seal ummikus, vaatad kella ja mõtled, et Haapsalust Tallinnasse sõitsin nii nautukene, ok tund ja 15, aga siis istud Järve Selveri juures ummikus 20 minutit. See, et me sõitsime Hiiumaalt trenni Florasse, ei andnud mulle õigust hilineda (minu peas), kui on enda teadlik valik siis sa teed ja jõuad või annas teada, et hilined. 

Sooja tee joomine külmade pauside vahel, turniiril

Peale trenni kui tagasi hakkasime sõitma oli must be peatus Laagri Circle K, kus kohast võtsime süüa ja juua. Tagasisõidus magama ei pidanud, kui ta just ei jäänud😉 siis mängisime sõnamängusid, sõnaketti (kõik vanad versioonid ja leitutatud uued versioonid), tegime väiksed matemaatilisi tehinguid. Kasutasime aega väärtuslikult, millega saime luua enda kvaliteetse aja. Siiamaani on need trenniskäigud meile kuuluvad väärtuslikud mälestused ja head emotsioonid, mis kuuluvad meile.

Laev läks 22.00, ùle mere, Hiiumaal olime 23.15 ja ca 24.00 kodus, crazy stuff🫣. Aga oli ka olukordasid, kus oli torm ja laev ei làinud õigel ajal vaid väljus hoopis 02.00… Autos olid alati igaksjuhuks padi ja tekk, et vajadusel sadamas oodates oleks autos hea magada. Muidugi oli järgmine päev lasteaed/kool ja mul tööpäev aga kõik oli seda väärt🤞

Spordirõõm ehk jalgpalli teekonna algus

See oli üks tavaline neljapàev, mil käisime Hiiumaalt Tallinnasse FC FLORA’s trenni.

Ja teate, ma olen kuulnud, kuidas vanemad ütlevad, et see teine laps ei tulnud kuna vanem ei viitsinud täna teisest linna otsast sõita siia (max 5km)….