See aasta ²⁰²⁵ võtsime ette Norra kalatripi. Mõte Norra minna kalale tekkis ²⁰²⁴ detsembri kuus, lihtsalt istusime sugulaste juures ja siis lähme Norra kalale, et mind ammu kutsutud juba. Mõeldud, helistatud, broneeritud ja kokku lepitud✔️Enne reisi pidid poisid endale soetama uue kalavarustuse, mis peaks Norra kalapüügile vastu, sest ega Eesti tavalise õnge ja ritvaga seal pole midagi teha.
Augustis siis startisime. Alustasime sõitu Haapsalust läbi Pärnu- Jaagupi. Pärnus käisime poes, et toitu, juua ja 
snäkki kaasa osta, ikkagist kodune toit. Kusjuures, tooreid köögi- ja aedvilju ei tohi väga palju üle Norra piiri viia ning sama on ka alkoholiga. Peale Pärnu-Jaagupit suundusime Tallinnasse, jälle väike poodlemine, sest laevani oli parajalt aega. Kui kõik viimased toimingud tehtud ja just in case dokumentide 
olemasolu kontrollitud, läksime sadamasse laeva ootama. Läksime 22.30 laevaga Soome ning Soomest sõitsime Norra Saltstraumenisse, reis kokku 16 tundi. Õnneks oli meil 9 kohaline buss ja meid oli kokku 6, nii et ruumi oli ja kõik oli talutav.
Soomes on igav sõita, just looduse poole pealt, selline igav. Soome-Rootsi piirile jõudes oli juba natukene huvitavam ja ilusam loodus. Nägi põhjapõtru, tavalisi põtru ja ilusamat loodust. Norra loodus on ikka mega ilus kõige selle kõrval.
Tee peal tegime peatusi ikka ka, sest 16 niisama sõita ei ole just kõige kergemate killast, keha ja vaim väsivad ära kui sa just ei suuda tervet reisi magada.
Kõik see sõit oli seda väärt, sest kohale jõudes, vot see oli vägev!IMG_5398 
Esimesel kalastuspäeval läksin kaasa, sest ilm oli ilus ja ookeanil kalal pole ennem käinud ning need hirmutavad veekeerised, mis Saltstarumenis on, neid ikka ju tahtsid näha, mis sest, et kui valesti veekeerisest läbi sõita siis see võib visata sind vastu kaljut või kui sul on lahja mootor siis see tõmbab su lupsti keerisesse.
Need keerised on maailmas ainulaadsed ning keerised tekivad iga 6 tunni tagand kui on tõusu-mõõnu aeg siis vesi langeb/tõuseb 2+meetrit ja välja/sisse voolab 400 miljonit kuupmeetrit vett korraga.
Igatahes, ilm oli fantast ja ookeanil kala püüda vägev kuigi ma panustasin D-vitamiini laadimisele☀️ Kuna ma niisama naljalt ei roni väikese paadi peale, veel enam, et ma ei tea vee sügavust ja põhja siis see oli korralik eneseületus. Väike pinge oli koguaeg sees. Üks hetk meil kapten ütles, et läheme sinna madaliku peale proovima, peale küsimist sai madalik uue mõiste igatahes. Kapteni arvates oli madalik 180 m sügavust!
