Kui me juba hoo sisse saime siis proovime nii palju kui võimalik ikkagist koos ühiselt võistelda ehk meie teine võistlus👀
Paliveres oli ainult 3 kilomeetri pikkune rada kuid see eest hõlmas see looduslikke tõuse ja langusi, mis tegi mõnesmõttes jooksmise raskemaks. Ma koguaeg mõtlesin, et äkki ma eksin rajal ära ja jooksen üldse vales suunas, pole ennem käinud Palivere terviseradadel.
⭐️Paliveres oli start ja stardikoridor lihtsam ja algajatele vastutulelikum, ma pakun. Seal olid üksikstardid ja 30 sekundit oli iga startija vahe järgmise startijaga. Mõni koer oli ikka natukene selline häälekam, oli näha, et kas oli võistlusärevus või lihtsalt ärevus, et tahaks juba minna.
Max oli jälle stabiilselt vana rahu selle koha pealt. Käisime temaga koos võistluse tutvustusel ehk avakõnes kuulamas, millised on reeglid ja sellest sai järeldada, mille järgi keegi on vast kunagi käitunud või toiminud nii nagu ei oleks tohtinud. Kuid seal olleski Maxi ei huvitanud eriti midagi, vaid tahtis mängida enda rihmaga ja see muu maailm ei omanud justkui tähtsust.
Kuna meie stardini oli päris pikk aeg siis me vahepeal käisime jalutamas ja liikumas ning 20 minutit enne meie starti hakkasime stardikoridori liikuma. Õues oli nii külm, võtsin autost töökindad, et käed täitsa ära ei külmuks.
Lõpuks kui saime stardi siis umbes peale 70 meetri jooksmist Max mõtles korraks, et läheks tagasi ja jäi seisma ega tahtnud edasi tulla. Korraks siis seisatasime seal kuni üks teine võistleja meist mööda jooksis ja me ka uuesti hoo üles korjasime. Ütleme nii, et tempo oli väga hea, ca 5+ minutit kilomeeter (tavaliselt jooksen nii 6 minutit kilomeeter).
Siis kui hakkasime treeningkeskuse ette jõudma võttis Max hoo jälle korraks maha, et äkki läheks lihtsalt rajalt autosse aga pidime ikka jooksma väikse ringiga, et finishisse ja autosse minna. Kui me finishisse jõudsime siis oli pisteline kiibi kontroll, kus me osutusime valituks. Kontrollisin ise Maxil kiipi sest ta natukenekardab arste (omad traumad). Peale kiibi kontrolli maha jahutamine ning vee joomine.
Peale meie starti läksid lapsed starti. Ma arvan, et need lapsed olid nii 8 aastased, mõni vanem, mõni noorem. kuid nad läksid samasuguste koertega starti nagu suuremad inimesedki🫣. Kahjuks seda starti ega edasist võistlust ise ei näinud kuid mega äge, et ka lapsed käivad nii jooksmas, ülim distsipliin ikka.
Nüüd ootame, et leida endale kolmas võistlus, kuhu minna ja seni teeme niisama jooksutrenni…