
Tean, et paljude mu sõprade ja isegi mu perekonna ja elukaaslase arvates, ma ei peaks üldse trennidega vaeva nägema, et nii välja näha nagu ma näen. Aga pean ja ma panustan enda tervisesse tohutult palju läbi treeningute, et näha välja nii nagu näen ja olla selline nagu olen.

Ma teen trenni, et olla vormis, jah, et olla vormis. Kui ma trenne ei teeks ja ei liigutaks ennast siis on ülekilod kerged tulema ja rumal oleks väita, et see paar kilo ei tee midagi. Teeb küll. Ta teeb alguse laiskusele ja mõõdalaskmisele. Alguses mõtled, et paar kilo siis veel paar kilo ja nii see ülekaal tekib ning see tagasitee sealt on päris raske ja vaevaline, mitte midagi ei tule kergelt. Kergelt tuleb ainult ülekaal ja vabandused, miks piinab sinu keha ülekaal. See üks olulisemaid põhjuseid, miks ma teen trenni. Teiseks, kui ma ei tee trenni siis hakkavad minu kehas mõllama stressihormoonid. Minus tekib loidus, ma ei ole rõõmus, ma tunnen, et olen kurb, mul pole energiat ja see on nii vastik tunne. Minu hirm on ka paksuks minna, et kui ma trenni ei tee ja jalkat enam nii suurel koormusel ei mängi siis ma olen varsti maakera, kes veereb ainult ringi.
Kindlasti keegi mõtleb, et see tuleb sul nii lihtsalt, alati ei tule. Vahest on ikka mega raske ennast sundida minema trenni, kas siis jooksma või jõusaali või isegi jalutama. Tean ka seda tunnet ja olen korduvalt kogenud. Kuid selle teeb lihtsaks ensedistsipliin ja järjepidevus. Järjepidevust tuleb ka treenida, selle kohta on üks väga hea raamat: #Aatomharjumused#. Distsipliin ja järjepidevus ei ole kaasa sündinud, see on õpetatav ja õpitav.

Toitumine. Ma olen väga kehva sööja aga sama ma ikka jälgin mida ma söön või joon. Kui ma jälgin tervislikku toitumist siis miks ma peaksin jooma magustatuid jooke? See rikub tasakaalu ja teeb sinu ülejäänud töö tühiseks. Või et kui ma teen trenne ja siis söön suuri portsjone, mis on majoneesiga üle uputatud? Nagu, miks siis üldse vaeva näha. Päris enesepetmine on see. Kui vaatad neid suhrkukoguseid siin pildi peal siis kas sa sööksid nii palju sukhrutükke sisse, ühes päevas või isegi ühe korraga? Mul on koguaeg see pilt silme ees. Ma isegi ei raatsi hobusele päevas korraga nii palju shkrut anda, sest ei taha, et tema tervis kannataks.
Näide: inimene tahab kaalust alla võtta ja sööb tervislikult ja tulemus kuidagi ei taha tulla. Peab toitumispäevikut, kuhu paneb kirja, mida, mis kell ja kui palju sööb aga tulemust ei ole. Lõpuks tuli mitmete arutluste käigus välja, et inimene küll sõi tervislikult ja liikus kuid samas otsustas õhtuti süüa ka domino küpsise paki, mida oma toitumispäevikusse kirja ei pannud. Huvitav, keda ta selle tegevusega rohkem pettis?
Ole aus ja ära peta ennast!
