Mulle meeldib väga jõutreeninguid teha aga alati oleneb see eesmärgist, milline periood hetkel elus on: kas ettevalmistus periood, lihasvastupidavuse treenimine või üleüldini keha hea füüsiline vorm. Tegelikult hea füüsiline vorm on alati omaette eesmärk.
Kui ma käin kaks korda nädalas jõusaalis siis teen kogu keha treeningu aga kui jõusaali päevi on rohkem siis ajastan spetsiifilisemalt, et mis lihasgrupid, mis keha osa. Kui jagada tihedama graafiku korral treeningud ära siis saab jälgida põhimõtet, et peale jalapäeva jalad puhkavad aga teed ülakeha ja vastupidi. Ning kindel reegel on, et tuleb treenida vastand lihasgruppe, mitte olla SKIP THE LEGDAY inimene. Kõik peab tasakaalus olema, ka jõusaalitreeningute juures, muidu võid kutsuda esile vigastuses, sest kui üks pool on ületreenitud ja teine pool alatreenintud siis hakkab sealt progresseeruma vigastus.
Põhimõte, mida jälgida:
- kui teed kõhtu, tee ka selga
- kui teed biitsepsit, tee ka triitsepsit
- kui teed reie nelipealihaseid, tee ka hamstringi lihaste trenni
- kui teed selga, tee ka rinnale harjutusi
Kui mul hüppeliigese vigastused kimbutasid siis peale seda hakkasin tegema hüppeliigeseid tugevdavaid harjutusi. Uskuge mind, mul pole peale nende harjutuste praktiseerimist enam ühtegi hüpeka vigastust olnud.
Sportlasele, olgu ta noor või vana, on tähtis, et süvalihased oleksid tugevad. Head süvalihased on eelduseks, et sa suudad hästi teha erinevaid liigutusi, suunamuutuseid, kontrollida oma keha. Kui ma ei ole ammu saalijalkat mänginud siis järgmisel päeval ei ole mul mitte jalalihased haiged vaid just kõhu ja süvalihased. Mõtlen ise ka, et kas ma teen suunamuutuseid nagu RoboCop😄
Tühi kott ei seisa püsti!
Igal jõukas käival inimesele on kindasti harjutus, mis on maasikas tema südamele. Minul on selleks harjutuseks kükid vaba raskusega.Tegelikult on, nii et mulle meeldivad kõik vabaraskusega harjutused. Nii palju kui võimalik, teen ma vabade raskusetga, sest siis ma saan ka treenida koordinatsiooni ja tasakaalu. Tundub pointless teha terve keha päeva istudes masinate vahel. Loomulikult on siin erinevusi, et kui sul/mul on jalavigastus siis ma lähengi ja teen istudes trenni.Või vanuseline erinevus.
Harjutused, mille tegemist ma väga naudin:
- kükid vabaraskusega, kangiga või sangpommiga
- välja asted
- päkale tõus
- jalad kokku
- jalad lahku
- erinevad kõhulihaste variatsioonid
- kükid ühe jalaga
- jõutõmme sangpommiga
- rippes kõhulihased
Jah, nagu näha on mulle meeldivad harjutused enamuselt alakehale. Samas kui võtta spordisptesiifiliselt siis jalkamängijana tuleb löögijõud ju jalast või mis.
Tänapäeva maailm liigub aina enam mugavuse poole, et kõik tehakse ette-taha ära ja inimesele meeldib mugavus. Inimene ongi loomupoolest natukene laisk ja mugav aga oii kui valusalt see maksab hiljem kätte:
- ülekaalulisus
- stressid
- ärevushäired
- enesehaletsus
- vabanduste otsimine
- tablettide söömine
Ja kes selles süüdi on? Sina ise, vaata peeglisse, ära otsi vabandusi ega haletsust, nii lihtsalt on (välja arvatud inimesed, kellel on meditsiiniline diagnoos pandud).
Jõutreening on igas eluetapis ja aspketis tähtis. Tee enda jõutreeningut kodus, välijõusaalis või sisejõusaalis aga tee seda. Nooremana sa mõtled üldjuhul oma välimisele vormile aga kui saad vanemaks peaksid mõtlema, et kas ma jaksan käsi ülepea hoida, et kardinaid üles panna või et kas ma jaksan seda poekotti kanda, kas ma jaksan elementaarseid koduseid töid või aiatöid teha või heinarulli lükata 😄 Vanusega tekib ka vaikselt luude hõrenemine ja seda aitab takistada treening ehk miks mitte teha trenni kui see aiatb mul mu keha eest hoolt kanda ja toodab õnnehormoone ehk dopamiini, serotoniini, endorfiini ja oksütotsiini.
Ikka ja alati me jõuame selleni, et trenn ja treening on sinu kehale ja ajule ülimalt olulised!