SAMURAI
Noor Ameerika traavel, täkk Samurai, ta oli musta värvi ja tal polnud saba.
Kui olin juba ratutamisega tegelenud ja ennast tõestanud siis hakkas tekkima väljund võistlemiseks. Kuid meie pärusmaa oli tol ajal kihutamine, gallopi võistlused, selline kiire ja adreanaliini rohke! Ei mäletagi täpselt, kuidas kõik välja kujunes aga selleks enda ratsuks sain ma Samurai, ta oli noor, ta oli vist kolm või neli kui ma temaga sõitma hakkasin. Tema ratsastas talu perenaine ja nii me koostööd tegime. Meie klapp Sämmuga oli hea, minul ja perenaisel.
Minu esimene ❤️ hobune
Igatahes, mina temaga sõita ei kartnud ja ma nautisin temaga sõitmise kergust, kiirust ja hulljulgust. Meie treeningud olid tihti kihutamised metsas, mere äärtes, täie hooga üle kraavida ja gallopis edasi. Hüpped siia ja sinna, kruusaaukudes mäest üles ja mäest alla. Männikutes kihutamised puude vahelt läbi tuisates. Nagu metsik lääs. Me olime Sämmuga nagu kaks hulljulget, ma usaldasin seda hobust pimesi kui me olime ratsutamas, ma teadsin, et ta ei karda, isegi kui korraks on hirmus siis vahet pole, ikka läheme: See hobune kujundas või siis tõi veel rohkem välja minu metsikuse ja hulljulguse ja temperamendi ja sellise, et teeme ära mentaliteedi.
⭐️Aga võistlsuteks oli vaja treenida ka. Kuna võistlesime kihutamistest ehk täiel kiirusel jooksmisega siis trenni me tegime tee äärtes kihutades või kui oli väga hea lage põld, kus ei olnud mingisuguseid auke ega kraave siis sai ka põllul kihutatud. Tol ajal ei olnud mingeid erilisi ägedaid ja kiireid autosid ka ja üleüldse oli liiklustihedus oluliselt väiksem, nii et oli täiesti normaalne 6 km ring maantee ääres kihutada ja kui õnnestus sai mõne Ladaga ka võidu teha:) Samamoodi nagu inimesed treenivad lihasvastupidavust ja võhma, peab seda tegema ka hobusega, et olla jooksus hea.
⭐️Oli ka kordi, kus sadul hõõrus Sämmul turja ära ja siis ma käisin temaga metsavahel kihutamas, ilma sadulata, jap indiaanlane🤠 Siis kui kusagil olid madald oksad siis kaldusid nii küle peale kui võimalik, et oks sind hobuse seljast minema ei lööks. Enne võistluseid tegime ka mitme hobusega koos kihutamist, harjutasime starti ja taktikat, et kus kohas hoida hobust ja mis hetkel lasta tal minna.
⭐️Muidugi panime ka temaga kurvides külje maha, üks nendest kordades oli siis kui mul veel käsi kipsis oli. Kipsi sain jalkatrennist aga ega see siis ratsutamist ei sega. Igatahes tulime täie hooga kurvi kuid rohi oli märg ja siis panime külje maha ning libisesime paar meetrit külje peal. Lõpuks kui seisma jäime siis uuesti püsti ja täiega edasi.
⭐️Aga sämmu oli krutskeid täis täkupoiss. Päris tihti oli kui teda karjaamaale sai viidud ja tõusis tagumistel jalgadel püsti, nii et nägid esimeste kapjade taldu ainult. Ja siis proovid ta maapinnale tagasi saada, et saaks korde küljest võtta.
⭐️Näiteks ükskord ma istusin temaga kolm üli pikka tundi metsas ühe kraavi taga, sest ta lihtsalt otsustas, et ta ei astu sellest kraavist üle, jah see oli väike kraav ja tema streikis, lihtsalt passisime kolm tundi kraavi perval. Aga ega ma ka alla ei andnud, kavatasesingi temaga seal nii kaua olla kuni ta sealt üle astub. Mind hoiab alati mentaliteet, et kui pole ohtlik ja ei teki pöördumatut kahju siis loomal pähe ei lase istuda:)
⭐️Võistlusoludes, teate, mis ta tegi? Me juhtisime mitmeid sõite, olime esimesed kui üks hetk Sämmu lihstalt jäi seisma…ootas kuni teised järgi jõudsid või mõõda panid meist ja siis ta kihutas neile järgi. Nagu võistlustel…lihtsalt jääb seisma🤦♀️
⭐️Hiiumaa meistrid herdelgallopis 2002. Justnii, võitsime Sämmuga herdelgallopi võistlused ära ja selle raames kuulutati ka välja Hiiumaa meister herdelgallopis. Oii see võistlus oli äge, toimus Kassaris Ristitee talus. Rada asaus kohakuti männiku vahel,, nii et kurvidesse olid pandud heinarullid ette, igaksjuhuks kui keegi peaks kurvist välja panema siis ei pane vastu puud. Minu meelest keegi seal kurvis välja ka pani. Võistlesin Sämmuga ja mu treener võistles enda hobusega, vene traavliga. Võidusõit oli tihe rebimine ja mingil hetkel ma tundsin, et Sämmu võtab hoo maha ja kavatseb passima jääda. Sel hetkel mõtlesin, et vahet pole, mida ma seal seljas teen või talle ütlen, kui ta tahab siis ta jääb ikka seisma ja teisi ootama. Seega lihtsalt patsutasin ja siis… oii see kiirus ning ära me võitsime. Seda magusam on võit kui suudad enda treenerile pähe teha🥇
PS: Herdelgalopp (inglise keeles hurdle-gallop või hurdle race) on ratsutamistermin, mis tähistab takistussõitu või tõkkejooksu. Seda kasutatakse eelkõige võidusõiduhobuste treeningul või võistlusformaadina, kus hobused galopeerivad üle madalate hekkide või lattide
Selline oligi mu nii öelda esimene hobune…kui ta oli noor metsiks täkk ja ma olin noor, kes oli julge☺️
Peale seda kui meie teed lahku läksid siis ta sai endale väga hea uue kodu, kus ta oli hoitud vanduspõlveni!